Switch to English version

Menyy
  näita ainete kaupa:
  Lasteaed
  I Klass
  II Klass
  III Klass
  IV Klass
  V Klass
  VI Klass
  VII Klass
  VIII Klass
  IX Klass
  X Klass
  XI Klass
  XII Klass
  Määramata
    























     
 
Tagasi nimekirja

 
Keemia ülesandeid XI klassile
 
 Jüri Vene, Lia Paaver
XI Klass
 
 
 
Lehekülgede arv: 80 lk
Värviskeem: m-v
Formaat: 16,5 x 23,5
Köide: broshüür
Ilmumisinfo: Ilmunud 2003
Kood: 2801
Hind koolidele: 2.64 + 9% km = 2.88 EUR

Koolibri ladu
Pärnu esindusx
Jõhvi esindusx
Tartu esindusx
Rahva Raamatx
Apollox
 

Lugupeetud õpilased!

Teie õppekavas on uus õppeaine – orgaaniline keemia, üks huvitavamaid teadusi, millega te koolis kokku puutute. Kui anorgaaniline keemia, mille põhialustega olete senisel kooliteel juba tutvunud, käsitleb sadu tuhandeid aineid, siis orgaanilise keemia valdkonda kuulub mitmeid miljoneid keemilisi ühendeid, mis on struktuurilt ja omadustelt seniõpituist märksa keerukamad.

Orgaanilistel ainetel on maakera (ja võib-olla mõne teisegi planeedi) eksisteerimisel eriline tähtsus. Sõna otseses mõttes ei saa Maal elavad olendid teha ainsatki sammu ega hingetõmmet, kui ei toimuks orgaaniliste ainete vahelisi keemilisi reaktsioone. Toidu maitse, meid ümbritseva keskkonna lõhnad ja värvid jõuavad meieni tänu orgaaniliste ainete muundumistele. Me kütame oma tuba ning käivitame tehnilisi seadmeid neis talletatud energiaga, katame ja dekoreerime end neist valmistatud materjalidega. Kuid paljud orgaanilised ühendid võivad põhjustada ka ebameeldivusi või olla elule isegi ohtlikud, kui meil puudub täpne informatsioon nende omadustest.

Orgaanilist keemiat õppides, see tähendab orgaanilise maailma seaduspärasustega tutvudes, on esmavajalik endale selgeks teha ainete struktuuri ja omaduste seosed, reaktsioonide toimumise põhjused, ainetevahelised kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed suhted. Käesolev õppevahend püüabki teid selles abistada.

Rõhutaksime, et nagu iga teaduse nii ka keemia omandamisel on tähtsaim terminoloogia selgeksõppimine. Iseseisev töö õppekirjanduse ja hiljem ka teaduskirjandusega pole võimalik, kui te ei valda sõnavara. Terminoloogia omandamise teeb üsna raskeks asjaolu, et käibelolevas nomenklatuuris on lubatud mitmed paralleelvariandid, igapäeva elus aga on kasutusel veel kolmandad nimetused. Et elus ja õpingutes hästi toime tulla, peate paratamatult omandama nii mõnegi ühendi kohta õige mitu nimetust. Näiteks on kasulik apteegist aspiriini ostes teada, et teile võidakse anda pakend, millele on kirjutatud atsetüülsalitsüülhape. Ei tee paha, kui teate, et fenüülamiin, aminobenseen ja aniliin on kõik sama aine sünonüümsed nimed. Et teid taolise tõsiasjaga harjutada, oleme ka oma harjutustest pakkunud ainete erinevaid nimetamisvõimalusi. Kui termin on võõras, tuleb alati õpikust või mõnest teatmeteosest järele vaadata, millega on tegemist.

Kasutame oma tekstis põhiliselt asendusnomenklatuuri, mis on käibel enamikus orgaanilise keemia õpikuis. Näiteks 1-buteen või 2-propanool. Viimases nomenklatuurijuhendis soovitatakse but-1-een ja propaan-2-ool. Eelistame siiski esimest varianti, kuna kõrgkoolide õpikud kasutavad esialgu seda nimetamisviisi. Osa harjutusi sisaldab ka uuemat nomenklatuuri – nii õpite sedagi tundma.

Paljudele ülesannetele on antud vastused, mõnedele ka lahenduskäik – see peaks soodustama iseseisvat tööd. Lihtsamate ülesannete kordamiseks ja kinnistamiseks soovitame pöörduda põhikooli või 10. klassi ülesannete kogu poole. Ka molaarmassid on meil antud vaid sagedamini esinevate orgaaniliste ainete kohta, anorgaaniliste ühendite omi võite vajadusel kontrollida nooremate klasside õppevahenditest.

Selle väikese kogumiku koostamisel lootsime, et õpilased võtavad ta kätte ka siis, kui õpetaja otsest kohustuslikku kodutööd pole andnud. Ärge laske oma teadmisi rooste minna, nad vajavad aeg-ajalt korrastamist ja kinnistamist.

Võtame tänuga vastu igat laadi parandus- ja täiendusettepanekuid. Kirjutage meile.

L. Paaver, J. Vene