Illikuku väikeses peas küpsevad suured mõtted. Neid on seal palju. Illikuku arutleb, küsib küsimusi, kirjeldab kõike, mida näeb, ja vahel ka seda, mida teised ei näe. Ta jagab lahkelt oma avastusi ega kahtle hetkekski, et inimesed soovivad talle ainult head.
Illikuku on saanud kuueaastaseks ning oskab lugeda, kirjutada, liita ja lahutada. Tal on juba üks hammas ära tulnud ja kaks loksuvad. Illikuku ootab väga kooli, aga õigupoolest on ka lasteaias tore. Ta jutustab rõõmuga kodumängust ja jõulupeost, vendade korvpallivõistlusest ja isa töömeheoskustest. Tema tähelepanekud on terased ja jutud sisukad, ehkki ikka armsalt lapsemeelsed ja ausad.
„Illikuku ootab kooli” on järg raamatutele „Illikuku läheb lasteaeda” ja „Illikuku jutustab”, mis oma ilmumisaastal (2023) pälvis koha 5 kauneima lasteraamatu seas ning Eesti Lastekirjanduse Keskuse eripreemia ja hea lasteraamatu märgise.