Margit Saluste „Illikuku ootab kooli” Südamlik raamat 6-aastasest Illikukust, kes on uudishimulik tüdruk ning märkab enda ümber palju. Ta oskab esitada küsimusi ja jagab ausalt oma mõtteid ning tähelepanekuid. Illikuku oskab lugeda, kirjutada, liita ja lahutada ning ootab põnevusega kooliminekut. Samal ajal meeldib talle väga ka lasteaias, kus kõik on veel tuttav ja turvaline. Lugu on armas meenutus sellest, kuidas lapsena märkame väikseid asju, millest täiskasvanud on sageli harjunud mööda vaatama. Raamat sobib hästi nii ettelugemiseks kui ka lastele, kes juba ise lugeda oskavad. Eriti võiks see meeldida neile, kes ootavad põnevusega kooliminekut. #margitsaluste #koolibri @koolibrikirjastus

Kunstnik Edna Vahter käis külas. Anne Grave ja Edna koostöös valminud "Siniroosa jalgratas" on raamat, mis kutsub märkama eelarvamusi meie ümber ja murdma stereotüüpe. Poisil on uus ja uhke jalgratas, kuid mänguväljakul hakatakse selle värvi üle naerma. Kas roosa on tõesti vaid tüdrukute ja sinine poiste värv? Lasteaias arutletakse koos õpetajaga kireva maailma üle ja paberile saavad asjad, mis on „teistmoodi“: kaisukaru on tumesinine, äge puldiauto on hall ja nukuvanker pruun, tüdruku lemmikkleit on roheline ja poisi jalgratas roosa – ehkki sinise sadulaga. 🦋🪷 Napi ja liigendatud teksti, kuid selge süžeega raamat on on lugu kõikidest värvidest, kuid samas ka millestki muust. Autor ja kunstnik on loonud terviku, mis sobib suurepäraselt nii algajale lugejale, kui ka lasteaeda väärtuskasvatuse ja sotsiaalsete oskuste teema käsitlemiseks. Raamatu "Siniroosa jalgratas" leiate raamatupoodidest @rahva.raamat ja @apollo.raamatud ning meie e-poest ja Tartu esindusest Aleksandri 8. Epoe link bios. #koolibri #uusraamat #lasteraamat #eestilastekirjandus #raamatusoovitus #loeestikeeles #loelapsele #kingisoovitus Fotod tegi Kadri Rahusaar

Kunstnik Edna Vahter käis külas. Anne Grave ja Edna koostöös valminud "Siniroosa jalgratas" on raamat, mis kutsub märkama eelarvamusi meie ümber ja murdma stereotüüpe. Napi ja liigendatud teksti, kuid selge süžeega raamat on on lugu kõikidest värvidest, kuid samas ka millestki muust. Autor ja kunstnik on loonud terviku, mis sobib suurepäraselt nii algajale lugejale, kui ka lasteaeda väärtuskasvatuse ja sotsiaalsete oskuste teema käsitlemiseks. Pikemalt meie veebis, link on kommentaaris. Fotod tegi Kadri Rahusaar

Ilus elu itaalia keelt õppides, 🙏 pildi eest, AI 🇮🇹 🫶 Uus õppematerjal on mõeldud kõigile, kes soovivad õppida itaalia keelt iseseisvalt või rühmas. Käesolev, esimene osa vastab keeleoskustasemele A1 ja selles on 15 õppetükki. Iga õppetükk koosneb dialoogidest, tekstidest, grammatikareeglite kommentaaridest, harjutustest ning uute sõnade ja väljendite loetelust. Pikemalt ja näidislk meie veebis, link kommentaaris.

#Repost - @marianna.oklejak Jest coś takiego w Estonii, że jadę do niej zawsze z przyjemnością i wracam stamtąd nasycona. Tym razem odwiedziłam Tartu, gdzie na zaproszenie PrimaVista Kirjandusfestival (co znaczy: festiwal literatury) spotkałam się z czytelnikami estońskiego wydania mojej książki "Cuda niewidy" (wydawnictwo Koolibri) wraz z jej tłumaczką Liisi Laineste, która znakomicie przełożyła tekst. To nie było łatwe zadanie, bo jego część stanowią rymowane wierszyki. W oryginale starałam się je stylizować na ludowe piosenki i przyśpiewki, sięgając po znane z nich wyrażenia, ale i nawiązując do ich tanecznej rytmiki, na dwa (polka, wiwat) i na trzy (oberek). Liisi świetnie sobie z tym poradziła, nie tylko trzymając rym, ale i próbując rytmicznie upodobnić estoński przekład do lokalnej muzycznej intonacji. Nawet ktoś zupełnie nieznający estońskiego jest w stanie wyczuć w przekładzie jego muzyczność. (Na spotkaniu każda z nas zaśpiewała ten sam fragment książki na swoją własną melodię - polską lub estońską!) Ogromnie jestem zadowolona z tego wydania. Drugim moim spotkaniem na festiwalu PrimaVista były warsztaty, jakie prowadziłam dla dorosłych. (Zdarza mi się to rzadziej, a przy tym głównie zagranicą, nad czym ubolewam). Moja książka "Cuda niewidy" powstała już jakiś czas temu (i ukazała się dotąd między innymi w Hiszpanii, Chinach, Korei Południowej, Holandii...), a dopiero teraz zauważyłam jak jej okładka jest podobna do tradycyjnych haftów w estońskiej wyspu Muhu. Zupełnym przypadkiem miałam też na sobie sukienkę pod kolor okładki o tradycyjnym rękodziele z wyspy Muhu. Tak to się plecie... Dziękuję za wspaniałe przyjęcie na PrimaVista Kirjandusfestival. Dziękuję, Estonio. Lubimy się chyba nawzajem! Suur suur aitäh!!!

Üks väike samm suureks kasvamise teel 📖 #koostöö #pottytraining

Saa tuttavaks armsate taluloomadega karjamaal, laudas või hoovis ning mängi 21 kummist loomakleepsuga. Kummikleepse saab kasutada palju kordi ning nendega võib mängida ka mujal kui raamatus. Video tegi Kätrin Härgin

@koolibrikirjastus “Diskor Pepe” on tõeliselt vahva ja kaasahaarav raamat lastele.🎶📚 Eriti äge on see, et raamatuga tuleb kaasa päris oma pleier, mille saab igale poole kaasa võtta ja muusikakatkendeid kuulata. Raamatus olevatele sümbolitele vajutades saab avastada erinevaid muusikastiile ning muuta lugemise palju lõbusamaks ja interaktiivsemaks.✨ Pleierit saab kasutada ka niisama muusika kuulamiseks — ideaalne kaaslane autosõitudeks, reisidele või lihtsalt kodus ringi tantsimiseks.💃🕺 #koolibrikirjastus #koolibri #koostöö #lasteraamat

"Siniroosa jalgratas" on uhiuus ja väga ägedate illustratsioonidega lugu kõikidest värvidest, kuid samas ka millestki muust. Poisil on uus ja uhke jalgratas, kuid mänguväljakul hakatakse selle värvi üle naerma. Kas roosa on tõesti vaid tüdrukute ja sinine poiste värv? 🪷🦋 Lasteaias arutletakse koos õpetajaga kireva maailma üle ja paberile saavad asjad, mis on „teistmoodi“: kaisukaru on tumesinine, äge puldiauto on hall ja nukuvanker pruun, tüdruku lemmikkleit on roheline ja poisi jalgratas roosa – ehkki sinise sadulaga. Autor Anne Grave ja kunstnik Edna Vahter on loonud terviku, mis kutsub märkama eelarvamusi meie ümber ja murdma levinud stereotüüpe. #koolibri #uusraamat #eestilastekirjandus #raamatusoovitus #loemekoos

"Siniroosa jalgratas" on uhiuus ja väga ägedate illustratsioonidega lugu kõikidest värvidest, kuid samas ka millestki muust. Poisil on uus ja uhke jalgratas, kuid mänguväljakul hakatakse selle värvi üle naerma. Kas roosa on tõesti vaid tüdrukute ja sinine poiste värv? Autor Anne Grave ja kunstnik Edna Vahter on loonud terviku, mis kutsub märkama eelarvamusi meie ümber ja murdma levinud stereotüüpe. Link kommentaaris. @suurimad fännid